Hüpotermia ehk allajahtumine

Allajahtumisest ehk hüpotermiast räägitakse siis kui kehasisene temperatuur jääb alla 35°C ning erinevalt lokaalsest külmumisest on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljastpoolt sissepoole. Kui kehatemperatuur langeb 30 kraadini, kaotab inimene teadvuse.
Eesti kliimaoludes tuleb allajahtumisega arvestada iga kannatanu puhul, kes on sunnitud pikemat aega väljas või kütmata ruumis viibima ning siinkohal ei mängi rolli see, kas tegemist on miinuskraadidega või mitte. Ka suvel võib tekkida allajahtumise oht kui inimene peab pikalt liikumatuna püsima, näiteks haigushoo, trauma või alkoholimürgituse tagajärjel.
Eriti suur allajahtumise oht on kiiremini jahtuvatel väikelastel ning ka eakatel, kelle keha termoregulatsioon ei pruugi kõrges eas enam nii hästi toimida.

Tunnused

Kergem staadium:

• kahvatu, külm nahk,
• lihasvärinad,
• unisus, uimasus, ent kannatanu üldjuhul reageerib kõnetamisele.

Keskmise ja raske hüpotermia korral:

• kannatanu reageerib kõnetamisele halvasti, segasus, võimalikud on hallutsinatsioonid,
• lihased enam ei värise, vaid võib esineda jäsemete jäikust.

Raske hüpotermia korral:

• tekib kooma ehk teadvusetus; kannatanu ei reageeri enam üldse kõnetamisele, ärritusele;
• vaevalttajutav hingamine või elumärkide puudumine.

Esmaabi

• Täiesti teadvusel kannatanule võib soojendamiseks anda sooja jooki, ent mitte alkoholi!
• Kerge allajahtumise korral, mil kannatanu on teadvusel ja vajadusel võimeline ise liikuma, võib teda ettevaatlikult liigutada sooja tuppa vms.
• Allajahtumise kahtluse korral üldjuhul aga väldi kannatanu pööramist ja jäsemete tõstmist südame tasapinnast kõrgemale! Eriti tuleb vältida jäsemete liigutamist!
• Võimalusel ja vajadusel eemalda ettevaatlikult märjad riided.
• Kata kannatanu kehatüvi (mitte jäsemed) tekkide või termolina vms tihedalt kinni, nii et jäsemed oleks kehatüvest eraldatud.
• Aseta pähe soe müts vms (keha kaotab kuni 50% oma soojusest pea ja kukla kaudu).
• Teadvuseta kannatanu puhul tuleb jälgi ka hingamisteede avatust, vajadusel seda korrigeerides – eelistatult võimalikult vähe liigutades viia pea kuklasse ja tõsta alalõuga. Kui see ei aita või ei õnnestu ning hingamisraskus süveneb, keera kannatanu ettevaatlikult, jäsemeid võimalikult vähe liigutades, stabiilsesse küliliasendisse.

*Allikas: Naiskodukaitse